Kuidas tunda ära õngitsus- ja petukirjad?

E-kirjade kasutamine kommunikatsioonivahendina on igapäevane ja laialt levinud suhtlusviis, mistõttu on õngitsus- ja petukirjad igapäevane nähtus. Eestis on hoogustunud erinevad petuskeemid, mis üritavad heausksetelt inimestelt paroole või raha välja petta. Selle vastu aitab kriitiline mõtlemine ja mõned lihtsad nõuanded.
 
  1. Võltsitud e-posti aadressid.
    Õngitsuskirja puhul kasutatakse e-maili aadressina üldiselt tuntud nimesid, millele tehakse minimaalsed muudatused, mis jäävad sageli märkamatuks. Tihti püütakse mõjuda usaldusväärselt, jättes mulje, nagu oleks tegu mõne tuntud organisatsiooni või ettevõttega. Seetõttu tuleks alati väga korrektselt kontrollida üle, millise aadressi pealt on kiri tegelikult saadetud.
     
  2. Emotsionaalne mõjutamine ja kiireloomulised asjad.
    Näiteks kiri, kus esinevad järgnevad fraasid: 

    "Teie konto suletakse, kui te…", 
    “Teie konto on blokeeritud…” jne. 
    “Kui te 24h jooksul enda andmeid ei sisesta, siis …”


    Emotsionaalne mõjutamine nagu hirm ja ähvardused ei lase inimestel saadud informatsiooni korralikult läbi mõelda ning seetõttu tehakse tormakaid otsuseid. Kiireloomulistele asjadele rõhumine ei lase aga lugejal keskenduda kirjas olevatele kirjavigadele, mis viitaksid selgelt, et tegemist on petukirjaga.
     
  3. Grammatiline korrektsus. 
    Ebakorrektsed lauseehitused ja ebaloomulikud fraasid on suureks ohumärgiks, mis annavad selge vihje, et tegemist võib-olla pahatahtliku kirjaga.
     
  4. Kahtlased lingid ja failid. 
    Ärge kiirustage kirjas sisalduvatele linkidele klikkimise ja failide allalaadimisega. Kui sulle on saadetud kiri, mis sisaldab linki millele palutakse klikkida, et andmeid uuendada või kinnitada enda konto, siis selle taga on suure tõenäosusega kuri kavatsus kätte saada sinu isiklikud andmed. 
    Üsna lihtne vahend pettuse avastamiseks on kirjakastis hiirega üle lingi libistamine, mitte klikkimine. See näitab, kuhu tekstis olev link tegelikult suunab. Isegi kui selle organisatsiooni aadress tundub pealtnäha õige, siis tasuks kindlasti enne teenusepakkuja käest uurida, kas tegu on siiski usaldusväärse kirjaga. Samuti kirjadega kaasa tulnud failidega peab olema väga ettevaatlik, sest nende avamisel võid hoopis enda arvutisse alla laadida pahavara, mis hakkab sinu andmeid püüdma.
     
  5. Hea pakkumine. 
    Kirjad, kus väidetakse, et oled võitnud suurema summa raha või oled annetuse saaja on kõige populaarsemad petukirjad. Selleks, et summa kätte saada on aga enne tarvis maksta vastav teenustasu või on vajalik sisestada enda andmed, vastasel juhul ei saa nad teile saadud summat üle kanda. Tegelikult olete aga peale teenustasu maksmist lihtsalt enda rahast ilma. 
     
Tähelepanelikkus ja kriitiline mõtlemine on suureks abiks petukirjade ohvriks langemise vastu. Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ilmselt see nii ongi.